Tervise hindamisel ei tohiks lähtuda ainult kehamassiindeksist (KMI), vaid vaadelda inimest tervikuna – arvesse tuleks võtta elustiili, kehalist aktiivsust, toitumisharjumusi, vaimset heaolu, geneetilisi riskitegureid ja võimalikke kaasuvaid haiguseid. KMI on küll lihtne ja laialt kasutatav tööriist, kuid see ei erista lihasmassi rasvkoest, ei näita rasvkoe paiknemist kehas ega kajasta inimese tegelikku tervislikku seisundit.

KMI võib olla kasulik lähtekoht, et hinnata üldiseid terviseriske, kuid see ei tohiks olla ainus ega otsustav näitaja. Tegeliku terviseseisundi hindamiseks on vaja personaalset lähenemist – näiteks vereanalüüse, vererõhu ja kolesterooli mõõtmist, kehalise võimekuse hindamist ning vajadusel ka lisauuringuid nagu DEXA, vööümbermõõdu mõõtmine või keharasva analüüs.

Kui Sul on mure enda kehakaalu, enesetunde või tervise pärast, siis pöördu spetsialisti poole, kes ei keskendu vaid numbritele, vaid aitab Sul mõista tervikpilti. Hea spetsialist küsib, mitte ei eelda – näiteks: „Kas Sul on endal mure oma kehakaalu või tervise pärast?“ Selline lähenemine loob usaldust, toetab koostööd ja võimaldab leida just Sinu jaoks sobiva tee tervislikuma elu suunas.

Vali endale tervisepartner, kes kohtleb Sind austuse, privaatsuse ja empaatiaga ning aitab Sul teha teadlikke ja jätkusuutlikke valikuid – sõltumata sellest, mida KMI number näitab.