Oleme mõõtnud kehamassiindeksit (KMI) alates 1970. aastatest – aga kas see mõõdik on tänapäeval veel üldse asjakohane ja tõsiseltvõetav?
KMI jaotab inimesed kehakaalu järgi kategooriatesse nagu alakaal, normaalkaal, ülekaal ja rasvumine, tuginedes aastakümnete tagustele andmetele, mis pärinesid peamiselt valgetelt keskealistelt meestelt.
Tänapäeva mitmekesise ja muutunud ühiskonna jaoks on see raamistik ebapiisav ja sageli eksitav. On aeg küsida: kas me peaksime hindama inimeste tervist millelegi nii piiratud ja ajale jalgu jäänule tuginedes?
Mis on ja milleks kasutatakse kehamassiindeksit?
KMI (ingl. keeles BMI – Body Mass Index) on kasutusel enamasti tervishoius, et hinnata inimese kehatüüpi ja sõeluda võimalikke terviseriske. See on lihtne valem, mis põhineb inimese pikkusel ja kaalul ning mille algne eesmärk oli uurida, kuidas kehakaal mõjutab krooniliste haiguste kujunemist. KMI on valem, mis kasutab pikkuse ja kehakaalu suhet keha rasvasisalduse hindamiseks. Teisisõnu – KMI alusel hinnatakse, kas inimene on tervislikus või ebatervislikus kaalus. Lisaks meditsiinile, on KMI laialdaselt kasutusel ka mujal spordi- ja toitumisemaailmas ja internetis KMI-kalkulaatorites.
Valem:
KMI = kehakaal (kg) ÷ (pikkus (m))²
KMI kategooriad:
| KMI vahemik | Kategooria |
|---|---|
| < 18,5 | Alakaal |
| 18,5–24,9 | Normaalkaal |
| 25–29,9 | Ülekaal |
| 30–34,9 | I astme rasvumine |
| 35–39,9 | II astme rasvumine |
| ≥ 40 | III astme rasvumine |
Seos krooniliste haigustega
Erinevate meditsiiniasutuste andmetel suureneb koos KMI-ga risk järgmisteks haigusteks (nimekiri ei pruugi olla lõplik):
Südamehaigused
Kõrge vererõhk ja kolesterool
tüüpi diabeet
Hingamisprobleemid
Insult
Vaimse tervise häired
Uneapnoe
Osteoartroos
Erinevad füüsilised valud ja pinged kehas
Vähemalt 13 erinevat vähivormi
- Insuliinitundlikkus
- Tõusnud põletikumarkerid kehas
Millised on KMI puudused hinnangutes rasvumise ning inimese tervisliku seisundi kohta?
Kuigi see „tervisliku kaalu“ mõõdik on olnud kasutuses juba 1970.aastatest, siis on see viimase kümnendi jooksul üha rohkem kriitikat saanud – ja põhjusega. Ekspertide sõnul on füüsilise heaolu ja KMI vaheline seos keeruline ning see ei pruugi sageli olla usaldusväärne näitaja inimese üldise tervisliku seisundi kohta. Tavaliselt kehtib: mida suurem KMI, seda rohkem keharasva inimesel tõenäoliselt on. Kuid see ei ole alati nii.
Teadlaste hinnangul on aga tegemist ebatäpse kehatüübi ja rasvumise hindamise mõõdikuga, sest see ei võta arvesse lihasmassi, luutihedust, keha üldist koostist ega rassilisi ja soolisi erinevusi. Näiteks inimene, kellel on palju lihasmassi ja vähe rasva, võib omada sama KMI-d kui tugevalt rasvunud inimene, kellel on vähe lihaseid.
Eksperdid toovad välja, et KMI ei arvesta olulisi tegureid, nagu:
rasva ja lihasmassi suhe patsiendi kehas,
rasva jaotumine (nt kõhupiirkonnas olev rasv suurendab haigusriskide tõenäosust rohkem kui rasv mujal kehas),
inimese ainevahetuslik seisund,
- kaasuvad haigused, põletikud ja elukvaliteet ning -stiil.
Lisaks probleemidele keharasva hindamisel ei võta KMI arvesse rassi, etnilist päritolu, vanust ega sugu, kuigi keha koostis võib neil põhinedes oluliselt erineda. Ometi kasutatakse kõikide täiskasvanute puhul üht ja sama valemit, kuigi see töötati algselt välja valgete mitte-hispaanlastest meeste andmete põhjal. See on viinud olukorrani, kus ebaproportsionaalselt paljud vähemusgruppide liikmed, eriti mustanahalised naised, on KMI põhjal valesti liigitatud ebatervislikuks.
KMI-d on aastate jooksul mõningal määral kohandatud laste ja noorte jaoks, kasutades erinevaid protsentiile ja uusimat rahvastikuandmestikku. Kuid täiskasvanute puhul on valem jäänud samaks – see on üks ja seesama valem nii meestele kui naistele. Samuti ei ole alakaalu, normaalkaalu ega rasvumise piirväärtusi juba aastakümneid uuendatud, kuigi elanikkonna keskmine pikkus, kehakoostis ja eluviisid on aja jooksul muutunud.
KMI on küll kaudselt seotud keharasvaga, kuid ei mõõda seda otseselt ehk see on kasulik sõeluuringu tööriist rasvumise kahtluse korral, kuid see ei ole diagnoosivahend ega asenda kliinilist otsustusvõimet. Ühes 2016.aasta uuringus, kus osales üle 40 000 inimese USA-st, võrdlesid teadlased inimeste KMI-d teiste tervisenäitajatega, nagu insuliinitundlikkus, põletikumarkerid, vererõhk, kolesterool, triglütseriidid ja veresuhkur. Selgus, et peaaegu pool ülekaalulistest ja umbes veerand rasvunutest (KMI järgi) omasid täiesti normaalseid tervisenäitajaid.
Oluline: Keharasvaprotsent pole ainus üldise tervise määrav tegur. Teised olulised mõjutajad on mh näiteks:
Geneetika
Kehaline aktiivsus
Suitsetamine ja/või alkoholi tarbimine
- Toitumine
Vaimse tervise seisundid
Eeltoodust tulenevalt ei sobi KMI alusel määrata järgmiste rühmade kehatüüpi:
Tippsportlased ja kulturistid
Lapsed ja teismelised
Rasedad
Inimesed üle 65 eluaasta
Lihasmassi kaotanud inimesed (nt haiguse tõttu)
Kui KMI pole parim tööriist, siis kuidas saab hinnata, kas kehakaal on tervislik?
Me teame, et rasvumine suurendab näiteks südamehaiguste, 2. tüübi diabeedi, vähi, uneapnoe ja muude seisundite riski. On leitud, et inimesed, kelle KMI on 30 või rohkem, on suurema tõenäosusega ohustatud diabeedist, vähist, südame-veresoonkonnahaigustest, liigeseprobleemidest ning maksa- ja sapipõiehaigustest. Rasvumine suurendab ka enneaegse surma riski.
Samas on mitmed uuringud näidanud, et mõnel rasvunul on madalam südamerisk ja parem ainevahetusprofiil kui mõnel „normaalse“ KMI-ga inimesel, kelle ainevahetusnäitajad on siiski ebatervislikud ning kellel on kõrgem suremusrisk. Sellest tulenevalt ei soovita teadlased KMI-d tervisehinnangute andmisel kõrvale heita, vaid kasutada seda koos teiste terviseriski näitajatega, nagu:
viskeraalne rasv (sügaval kõhuõõnes paiknev rasvkude: See on kõige ohtlikum rasvkoetüüp, kuna see vallandab põletikuvahendajaid, mis kahjustavad:
pankreast → vähem insuliini
maksa → rohkem insuliiniresistentsust
lihaseid → kehvem glükoosi omastamine
keharasva indeks (puusaümbermõõdu ja pikkuse põhjal),
kehakoostis (rasva, luude ja lihaste suhe),
geneetilised ja ainevahetuslikud tegurid.
Lihtne viis saada ülevaade, inimese tervisest ning kas inimene on rasvunud või ülekaalus (lisaks visuaalsele vaatlusele), on mõõta tema vööümbermõõtu või arvutada vöö- ja puusaümbermõõdu suhe (>1.0 meestel / >0.8 naistel = kõrge risk). Näiteks kaks inimest, kes on mõlemad 175 cm pikad ja kaaluvad 95 kg:
üks neist on lihaseline ja sportlik,
teine vähem aktiivne, suurema rasvaprotsendiga, eriti kõhupiirkonnas.
Teise inimese vööümbermõõt on tõenäoliselt suurem – ning just see näitaja seostub suurema südamehaiguste, diabeedi ja maksaprobleemide riskiga. Teadlased on seisukohal, et vööümbermõõt on tugev ja sõltumatu 2. tüüpi diabeedi riskitegur – isegi siis, kui arvestada KMI-d. Terviseriskid suurenevad oluliselt, kui:
Mees, kelle KMI on normaalne, kuid kelle vööümbermõõt on vähemalt 102 cm, on sama kõrges diabeediriskis kui mees, kellel on KMI üle 30.
Sama kehtib naiste puhul, kelle vööümbermõõt on vähemalt 88 cm.
Lisaks on olemas ka täpsemad meetodid keskse rasvkoe mõõtmiseks, näiteks:
MRI (magnetresonantstomograafia)
DEXA kehaanalüüsid
Kahjuks ei ole need enamiku inimeste jaoks kergesti kättesaadavad ega rahaliselt soodsad.
Mida siis teha?
Tervise hindamisel ei tohiks lähtuda ainult kehamassiindeksist (KMI), vaid vaadelda inimest tervikuna – arvesse tuleks võtta elustiili, kehalist aktiivsust, toitumisharjumusi, vaimset heaolu, geneetilisi riskitegureid ja võimalikke kaasuvaid haiguseid. KMI on küll lihtne ja laialt kasutatav tööriist, kuid see ei erista lihasmassi rasvkoest, ei näita rasvkoe paiknemist kehas ega kajasta inimese tegelikku tervislikku seisundit.
KMI võib olla kasulik lähtekoht, et hinnata üldiseid terviseriske, kuid see ei tohiks olla ainus ega otsustav näitaja. Tegeliku terviseseisundi hindamiseks on vaja personaalset lähenemist – näiteks vereanalüüse, vererõhu ja kolesterooli mõõtmist, kehalise võimekuse hindamist ning vajadusel ka lisauuringuid nagu DEXA, vööümbermõõdu mõõtmine või keharasva analüüs.
Kui Sul on mure enda kehakaalu, enesetunde või tervise pärast, siis pöördu spetsialisti poole, kes ei keskendu vaid numbritele, vaid aitab Sul mõista tervikpilti. Hea spetsialist küsib, mitte ei eelda – näiteks: „Kas Sul on endal mure oma kehakaalu või tervise pärast?“ Selline lähenemine loob usaldust, toetab koostööd ja võimaldab leida just Sinu jaoks sobiva tee tervislikuma elu suunas.
Vali endale tervisepartner, kes kohtleb Sind austuse, privaatsuse ja empaatiaga ning aitab Sul teha teadlikke ja jätkusuutlikke valikuid – sõltumata sellest, mida KMI number näitab.